1908. aasta oktoobrikuus otsustati Kärdla Kaubatarvitajate Ühisuse juhatuse poolt avada oma pagariäri. Aastakese asjaajamist ning 1909. aasta maikuus avati endise Mähle kaupluse ruumides kauplus, pagariäri ja leivatööstus, kus küpsetati rukkileiba ning sepikut.
1928. aastal valminud Kärdla Kaubatarvitajate Ühisuse oma hoone alumisele korrusele kolis nii kauplus kui ka leivaküpsetamisruum. Aasta-aastalt suurenes leivatööstuse toodang ning üha kasumlikuma tootmise saavutamisele aitasid kaasa leivatööstuse tublid pagarid E. Kersen, H. Mammuspuu ning A. Isop.
1941. aasta kevadeks oli Kärdlas juba kaks pagaritööstust, kuid sügisel Hiiumaale jõudnud sõda mõjutas tugevalt nii kaubandustegevust kui pagaritööstust ning tegutsemisjõudu jagus vaid ühele. Toona oli pagaritööstuse juhatajaks Evald Kersen ja tööliseks Eri Pisa.
Sõjakeeristest puretuna seiskus 1944. aasta oktoobris lühiajaliselt pagaritööstuse tegevus, kuid juba novembris hakati taas leiba küpsetama.
1950. aastal oli leivatööstuse tööde korraldajaks Julius Põlluste. Küpsetati vormileiba ja -saia ning elanikkonna sissetulekute kasv suurendas iga-aastaselt ka ostujõudu.
Talumajapidamised olid selleks ajaks vabatahtlik-sunniviisiliselt likvideeritud ning ühinenud kolhoosidesse. Kolhoosnike tasud olid väikesed – mõnisada grammi vilja ning 3..5 kopikat normpäeva eest -, mis ei olnud koduseks leivaküpsetamiseks piisav ning hilise koristuse tõttu põllul idanema läinud vili kõlbas kuuma veega ülevalatult vaid loomasöödaks. Selline olukord tingis leiva- ja saianõudluse järsu kasvu ning elanikkonna varustamiseks leiva ja saiaga tuli kohalikku pagaritööstust laiendada. Osaliselt suutsid leiva-saianappust leevendada sõjaväekauplused.
1953. aastaks valmis Kärdla Tarbijate Kooperatiivi ehitusosakonna poolt uus leivatööstus Heltermaa maantee äärde (endine Tormi kaupluse hoone), mis esialgu Hiiumaa elanikkonna leiva- ja saiavajaduse rahuldas, kuid juba lähimatel aastatel jäi tootmisvõimekus siiski liiga väikeseks. 1966. aastal valmis leivatehase juurdeehitus ning hangiti kaasaegsemad seadmed.
Kuni 1970. aasta sügiseni veeti Kärdlas leiva- ja saiatooteid kauplustesse hobuveokiga, seejärel hakkas Hiiumaa Tarbijate Kooperatiivi kaupu ning ka leivatööstuse leiva- ja saiatooteid vedama Hiiumaa Autotranspordibaas nr 15.
1994. aastal avati lisaks pagaritööstusele köök, mis hakkas Hiiumaa Tarbijate Ühistu kauplusi varustama kohalike kulinaariatoodetega.
2007. aasta 01.juulil loodi pagari- ja kulinaariatoodete valmistamise baasil eraldiseisev ettevõte HTÜ Tootmine OÜ, mis hakkas oma toodangut müüma kaubamärkide Hiiu Pagar ja Hiiu Köök alt. Valmistoodangut hakati lisaks Hiiumaa kauplustele müüma ka Mandri-Eestis.
2012. aastal renoveeriti tootmiskompleksi köögiblokk, mille tulemusel uuenes ja suurenes Hiiu Köök tootevalik.
2016.aastal alustati Hiiu Pagari tootmishoone ja -tehnoloogia uuendamise projektiga, mille tulemusel kolis 2017. aasta alguses pagaritööstus uute seadmetega varustatud ruumidesse.
Alates 12.juuni 2018 kannavad nii ettevõte kui kaubamärk uut nime Hiiumaa köök ja Pagar.
Selgema kohamääratlusega ettevõtte ja brändinimi Hiiumaa Köök ja Pagar viitab eelkõige soovile pakkuda Hiiumaale omaseid maitseid.